Ümara passega sviiter / Round Yoke Sweater

Sain lõpuks valmis!
Seda sviitrit kudusin ja harutasin, kudusin ja harutasin. Vahepeal mõtlesin, et ei saagi sellest asja.

 Õpetuse sain Mustrimaailma foorumist.
Arvutasin silmade arvu välja ja hakkasin ülalt allapoole kuduma. Jõudsin juba kaenlaalused kere silmad ühendada, kui tirisin vardad välja. Kude jäi minu silmale liialt vedel.
Võtsin siis põhilõngale toeks peenikese mohääri ja alustasin kudumisega otsast peale. Jõudsin kaenla alt jälle ühendused ära teha ning keret juba vaksa jagu kududa, kui selga proovimine ei andnud seda väljanägemist, mida ootasin. Juurdekasvatatud silmi oli liialt palju. Passe hakkas lötendama. Kaelaaugu suurus ei meeldinud ka.
Harutasin jälle kõik ülesse, tegin uued arvutused ja alustasin juba kolmandat korda sama asja. Tundus, et oleks pidanud juurdekasvatatavaid silmi veelgi vähendama, aga väga viga ka enam polnud. Silitasin aga kootud asja ja mõmisesin mõnust!
Jõudsin pikkusega juba sviitri pikkuseni, kui tekkis mõte, et lasen edasi ja teen hoopis tuunika. Või miks mitte lausa kleit? Kui juba paras tuunika pikkus käes oli, ajasin kudumi selga, läksin peegli juurde ja mida ma seal näen: korralik pakendatud sardell vaatas sealt vastu! Kui ikka vastavat figuuri enam pole, siis ...
Kahju oli harutada. Pakkusin tuunikat mitmele selga proovida, kellele oli õlast lai, kes kartis mohääri kõdistamist, kellele oli lihtsalt liiga suur.

Vot sellise kera sain sealt tuunika alt servast kätte. Tegin mõned ripsiread alla serva, tuunikast sai sviiter.
Asusin varrukate kallale. Üks varrukas sai peaaegu valmis, äär jäi veel viimistleda, kui tõmbasin vardad jälle välja ja harutasin peaaegu kogu varruka ülesse. Jäi selline mulje, et silmade koondamist olin liialt agaralt teinud. Teine katse sai märksa parem. Teise varruka kudumine õnneks enam probleemi ei tekitanud.

Kaeluse juures jäin jälle mõtlema. Nii mõnus soe kudum ja kael nii paljas! Korjasin kaeluse servast silmused vardale ja kudusin kaelusesse korraliku rulli. Silmuste korjamise kohta peaaegu et ei näegi. Nüüd jäin rahule.
Pesin sviitri läbi, sirutasin kuivama ja hõõrusin rahulolust käsi.
Kui sviitri selga ajasin, siis selgus, et pikkust oli natuke ikka juurde veninud. Kerega pole probleemi, see just nii pikk, nagu oleksingi sellist pikkust soovinud. Samas, ega need natuke pikemad varrukad mind ei häiri ka. Külmavares, nagu ma olen, siis sobivad pikemad varrukad ka kenasti. Kaeluse rull aga läks pesus kaduma. Kaelus seisab uhkelt püsti. Olgu siis, ka nii sobib.

Passa elumises pooles on näha üks peenike valge triip. See pole sinna planeeritud. Lihtsalt lõngatokis oli selline ilma värvita osa sees. Kuna see värvivaba triip sobitas enda täpselt ripsireale, siis jätsin selle osa lõngast välja lõikamata.

Lõngad:
Drops Fabel Long Print, värv 650, 50g/205m, 75% villa, 25% polüamiidi
Ice Yarns SuperKid Mohair Superfine, 30g/450m, 60% SuperKid Mohair, 10% meriino, 30% polüamiid
Vardad: 2,5

Lõnga kulus: 215 g Fabelit ja 59 g mohääri.

Proovikandmine on tehtud. Ma olen siiamaani mohääri proovinud vältida, sest see kipub mind kõdistama. Alguses oli natuke naljakas tunne selle kõditava kampsuni sees, kuid varsti asendus kõditamine mõnusa sooja tundega. Nii et saan kampsunit kanda küll!