Telliti minu käest ühed klapiga kindad.
Sooviks oli 3D muster, värvid punane-must-valge, kindlasti klapiga ja võimaluse korral poolsõrmed.
Iseenesest ei midagi keerulist.
Vajalikud lõngad olid olemas, 3D muster korduvalt läbi kootud, klapiga kindaid enne ka tehtud. Mis muud, kui kuduma!
Ja siis hakkas hädaorg pihta. Vahepeal on hulga teistlaadset kudumist tehtud, küll kampsuneid, küll õhkõrna pitsi, nii et kinda lainele oli ennast väga raske viia. Esimese hooga valisin mingil põhjusel täiesti vale suurusega vardad. No ei tea, kus see mõistus parasjagu hulkus! Kudusin-kudusin... no on liiga suur! Sikustasin seda lõnga tihedamalt kui tavaliselt, ikka suur. Siis jõudis mõistus koju. Harutasin kõik ülesse, võtsin õiged vardad ja alustasin uuesti otsast peale. No ei midagi. Tulemus küll parem, kuid minu meelest ikka liiga laiad kindad. Jõudsin ühe kinda sõrmedeni valmis ja tõstsin selle pooliku töö kõrvale. Kohe harutama ei hakanud, seisab see õnnetuke siiamaani lõngakasti otsas.
Võtsin uued kerad, uue vardakomplekti, vähendasin silmade arvu ja alustasin uue kindaga. Ega ma täpselt ei teadnudki, kui suur see käsi on, mis kinnast ootas. Aga kõhutunne ütles, et on vaja natuke väiksemat kinnast.
Kudusin ja harutasin, kudusin ja harutasin. Ei saanud kuidagimoodi seda õiget kindakudumise tunnet sisse. Kord sai pöidlaauk liiga madalale, kord liiga kõrgele, peopesa liiga pikk. Selle tõdemuseni jõudsin, kui kõik sõrmed olid juba kootud. Siis sai pöial liiga kitsas ja kord liiga lai. Kõiki sõrmi sain vähemalt kaks korda ümber kududa. Tegin ka selle triki läbi, et harutasin kogemata äsja "õigeks aetud" pöidla üles. Enne ei märganud, kui lõng oli käes. See pöial, mis vajas parandamist, oli ikka endine! Neid sarvilisi ja sulelisi lendas ikka ühtevalu.
Abikaasa üritas mulle mõistust pähe panna, et mul on aeg see töö ära lõpetada. Ise ei teagi, kui suurt kinnast vaja kududa on, aga muudkui harutab. No võin kinnitada, et ma pole ühtegi asja nii palju harutanud ja ümber teinud ja ühegi kinda kudumine pole nii palju aega võtnud.
Ei jäänud ma selle tööga päris rahule isegi siis, kui kindad valmis said.
Aga tagasiside on siiski positiivne olnud. Kõik muu pidi paras olema, ainult see mitu korda asukohta muutnud pöial sai lõpuks siiski paari rea jagu liiga kõrgele. Modelliks kasutasin abikaasat. Tema käsi ilmselt pisut suurem, aga kindad läksid ka temale kätte.
Kudumiseks kasutasin Teksrena 100% villast 100g/350m
vardad 1,25
lõnga kulus 90 grammi
Üks seik veel seoses nende kinnastega: Kirjutan mina seda postitist ja nina tõmbab väga head piparkoogi lõhna. Jõuluaeg, mis muud. Oot-oot - mis piparkoogi lõhn? Mul pole ju veel piparkooke küpsetatud! Võttis pisut aega, enne kui kohale jõudis, et panin enne kirjutama hakkamist kõrvitsasalati pliidile keema. (Õnneks jäi potti ka midagi)
