Kudujate Koopiaklubi naised toimetavad jälle.
Nüüd on meil käsil räbalaprojekt. St. valime endale MUIS-i lehelt ühe räbala ja anname sellele uue elu.
Minu valituks osutus selline räbal
kindakatke, ERM 9236:1, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/559731Kindakatke asukoha kohta on teada, et pärit on Viljandimaalt, aga täpsem info puudub.
Arusaamatu on samuti, miks on koos kaks erinevat mustrit. Ühise arutluuse käigus pakuti välja, et kinnas on olnud pruuni-beežiga, aga see punase-beežiga on läbikulunud peopesa paik mingi teise kinda küljest. See tundub üsna loogiline seletus.
Mina panin need kaks mustrit ühte kindasse. Kas see nüüd päris Viljandimaa kinnas on, ei oskagi öelda. Üsna sarnase olekuga kinda leidsin Lätist, kus oli sedamoodi kaks mustrit kokku pandud. Seal polnud kahe mustri vahel vitsakorda, vaid oli lihtsalt pahempidine kude. Aga kaugel see Läti Viljandimaast on, eksole ;)
Tahtsin võtta peenikesed lõngad, aga ei leidnud sobivaid värve. Nii et käiku läks Teksrena. Kõik lõngad olid kohe olemas, aga puudus helebeež.
Alguses kudusin väiksed kärbseträpsud valge lõngaga. Kui juba pöidlaauk oli tehtud, tõmbasin vardad välja ja vahetasin valge lõnga selle kahvatu kollaka tooni vastu. Valge oli liiga intensiivne ja tappis ülejäänud mustri ära. Träpsud on sisse kootud taimedega värvitud 8/2 maavillasest. Lihtsalt muud sobivat lõnga ei osanud sinna valida.
Kinnastesse kudusin ära 86 grammi lõnga.
Lõng: Teksrena, 100% villane, 100 g/350 m
Eesti maavillane 8/2
Vardad 1,5
Nüüd peaks teise paari kindaid veel tegema. Aga siis keskenduks sellele punase-beežiga mustrile. Seda mustrit tahan juba kududa peenikeste lõngadega. Nii et enne uusi kindaid ei saa, kui olen sobivad lõngad hankinud.
Toreda asjaga tegeled. Kindad täitsa ehtsad ja kenad.
VastaKustutaKindad nagu kunstiteos!
VastaKustuta