Minu lemmiktegevus on harutamine

24. juuli 2019

Türi rahvariided

Sel suvel olen väga vilets postitaja olnud, aga tehtud on palju.

Aprillis kirjutasin, kuidas ma omale rahvariided ostsin ja mis nendest riietest sai.
See lugu siis siin

Laulupidu juba mitme nädala taha jäänud, kuid mul siiamaani näitamata, mis mu rahvariiete projektist sai.
Nii naljakas, kui see ka pole, ei ole mul esinduspilti näidata. Seda sahmimist oli nii enne kui ka laulupeo ajal nii palju, et ei tulnud meeldegi, et võiks ennast koos rahvariietega kenasti pildile sättida. On olemas mõned juhuslikud klõpsud mobiiliga. Olgu siis needki ette näidatud.

Türi rahvariided
Rongkäiku oodates
Sõlgesid on pildil üks ülearune. See ootas tütart, kellel oli üks sõlg puudu. Ja jalatsid pole ka õiged, kuid need olid vanad head sissekäidud kingad. Ilma nendeta oleksin peo lõpus vist jalutu olnud.

Käistest mõni sõna.
Eelnevas postituses juba kirjutasin, kuidas käiste tikkimine alguse sai. Tikkimine läks üsna ladusalt, kui juba hoo sisse sain.

Türi käiste tikand
Käiste tagumine külg tikitud

Asi läks jamaks kätte, kui tikkimine oli tehtud. Mõõtsin ja kalkuleerisin ja vaatasin, et õla peale olen kangast liiga palju jätnud. Kontrollisin veel üle, lõin käärid sisse ja lõikasin ülearuse ära. Tegin õla peale veel uhked kolmnurgad kaelakaarele, õmblesin õlalapid peale. Kurrutasin kenasti kõik ära, lappisin varrukad voltidesse, kinnitasin käistele ja ... pidin ennast maapõhja kiruma. Ikkagi olin mõõtmisega vea teinud. Täpselt see osa, mis ära sai lõigatud, jäi tegelikult ikkagi puudu. Lihtsalt ei saa aru, kuidas mitu korda kontrollitud mõõtmine mulle vale tulemuse andis. Harutasin kõik tükid jälle eraldi, õlalapi pealt maha, kolmnurkse kiilu ka ära ja tegin sinna õla peale ühe lisasiilaka, mis lõppes jälle selle kolmnurgaga. Õmblesin kõik kinni. Ja kui selga proovisin, adusin, et see siilakas oleks võinud natuke kitsam olla, sest õlalapi alt paistab kergelt välja, et seal on midagi teistmoodi kui peaks. Ja suure hirmuga, et käised liiga lühikeseks jäävad, otsisin uue ja laiema pitsi sinna serva. Tagantjärele tarkusena võib öelda, et ilmselt oleks siiski piisanud, kui oleksin jäänud esimese variandi juurde ja lihtsalt laiema pitsi serva pannud. Vöö võiks käiste alt välja paista, mul kipub pits vöö ära katma. Ei teagi kohe, kuidas parandama hakata. Kiskuda kõik õmblused jälle lahti ja õla pealt siilakas kitsamaks teha? Või võtta pits alt lahti ja teha käised altpoolt lühemaks, nii et ristikesed jääksid kenasti käiste palistuseks? Või teeks kohe mõlemad liigutused? Kaelaaugu võiks ka grammikese sügavama teha.

Mainimata ei saa jätta ka apsakat kraega. Õmblesin krae kenasti külge ja kui käised selga ajasin, polnud krae nurkades enam tikandit. No muidugi, krae läks tagurpidi peale.

Kes siis krae sedapidi peale paneb?

Varrukaid sain ka kaks korda teha. Kõik õmblused said kenasti ära tehtud, pahem pool nägi ka väga kena välja. Ja siis lõin käärid varrukasse sisse. No mitte ei meeldinud see varruka laius. Lõikasin varruka pisut kitsamaks. Vähemalt selle otsusega olen rahul.

Kui juba käised olemas olid, vaatasin kalendrit. Olin graafikust ees. Väga tore!
Tähendab, jõuan ka tanu tikkida. Internetist leidsin kena sinise tikandiga Türi tanu fotod. Pildistatud oli nii kenasti, et lootsin sealt foto pealt tikandi paberile joonistada. Ainus asi, ma ei näinud fotodelt, kuidas muster lõpeb. Küsisin FB foorumist, kas keegi saab oma tanu üles pildistada või lausa mustrit jagada. Küsija suu pihta ei lööda. Mul oli samal päeval olemas tanu muster! Ainus takistus, mis teele veeres, oli tikandi lõng. See tanu pidi olema linase tikandiga, mul linast polnud olemas. Mulinee ei pidavat sellele tanule sobima. Siis algas jaht linasele lõngale. Tallinnast kusagilt ei leidnud. Sõit Tartusse. Sinist pole. Võtsin väikese pooli valget, et proovin ise värvida. Sõit Läti-Valka. Äkki lätlastel linast? Müüja vangutas pead. Juba mitu aastat pole neile seda linast müügile toodud. Sõit Võrru. Sinist pole, aga sain valget, mis tundus hea ühtlane lõng olema, Katia lõng, mille sai kiududeks harutada. Kodus lõin värvipoti tulele. Värvisin neli erinevat varianti, ükski nendest mulle ei meeldinud. Sukeldusin internetti. Leidsin ühe pisikese Leedu e-poekese, kus oli sobiv sinine linane lõng olemas. Ja ennäe imet, sealt sai meile ka tellida. Natuke ootust ja olin linase lõnga omanik.
Vahepeal võtsin kapist ühe jupi linast triibulist kangast ja traageldasin kokku proovitanu. Väga mugav peakate tuli (peaks õmblused korralikult ära tegema, väga mõnus oleks sellega aiatööd teha).
Saabunud lõng on linasele omaselt mitte väga ühtlane. Naersin, et linasega tikkimine on ainult tugevatele. Kui oleks natuke hõredam kangas olnud, poleks tikkimine ilmselt raske olnud, minu kangaga oli vaeva küllaga. Esimese nõela keerasin esimese pistega juba kõveraks. Näpu sisse sain paar korralikku auku. Vahetasin nõela peenema vastu. Küll sai vaeva näha lõnga nõelasilmast läbiajamisega! Aga jämedama nõelaga oli töö võimatu. Ühtelugu oli tikkimise lõnga ümber mingi kiudude pusa, mida tuli jälle ja jälle sealt niidi ümbert ära kakkuda. Töö läks kohutavalt aeglaselt edasi. Iga kell oleks pigem uued käised tikkinud. Aga alla ka ei tahtnud anda. Töö sai lõpuks tehtud. Sõrmed said korralikult ära perforeeritud, korduvalt tirisin nõela vasaku käe pöidlast välja. Oleksin võinud oma pöidla ristpistega ära kaunistada :)
Karnaluksist leidsin tanule paelad: punase ja kardpaela. Tanu lindiga on märksa kurvemad lood. Sellist head paela, mis oleks kerge, kahepoolse lillemustriga ja sobivast materjalist, lihtsalt pole. Valikuks lihtne ühevärviline atlaspael või siis see pael, mille lõpuks valisin ja ära ostsin. Värv mu maitse jaoks natuke liiga hele, aga vähemalt mingi lillemuster peal ja muster mõlemalt poolelt vaadeldav.

Türi tanu
Türi tanu

Kartsin, et pael jääb tanu jaoks natuke liiga raskeks. Tegelikult polnud kandmisel seda raskust tunda. Tunda oli aga hoopis midagi muud, mida ma ei osanud ette näha. Pael kippus selja taga pidevalt kuhugi takerduma. Ma ei saanud aru, kuhu pael kinni jääb. Pärast laulupidu avastasin, et see oli mu oma käiste tikand, kuhu taha lint ennast haakis. Mitme koha pealt on tikkimislõng karvaseks tõmmatud. Ühe litri olen ka ära kaotanud. Katsusin siis näpuga lindi serva ja tõepoolest, teatud nurga all tõmmates on lindi serv jäik ja kare. Pean ilmselt selle lindi tanu küljest eemaldama ja poest atlaspaela tooma.

rongkäiku ootamas
eite-taati laulupoe rongkäiguks valmis!
Seeliku lootsin Ave käest saada. Kuna ta oli ennast kõigile ära lubanud ja tööde kuhi oli kaugelt üle pea kasvanud, siis päästsin Ave seeliku õmblemisest. Tõin kanga koju ja tegin seeliku ise valmis. Salataskuga, nagu peab. Õnneks sain voldid juba esimesel korral peaaegu klappima, ainult natuke pidin korrigeerima. Seeliku sain endalegi üllatuseks väga kiirelt valmis.

Kuna mul tanu ja seelik said valmis, siis oli veel oluline detail - põll, puudu. Türi komplekti juurde pidi väga hästi sobima klaarriidest lihtne põll. See variant sobis mulle ideaalselt. Nõuka ajast oli kapis olemas kaks lillemustriga klaarriiet. Ühel sinised, teisel punased õied. Valisin siniste lilledega kanga. Põlle õmblemine oli 1-2-3 ja valmis!

põllekangad Türi seelikule
kumba kangast valida?

Siis avastasin, et mul pole õiget särki, mis käiste alla sobiks. Raamatu järgi peaks see olema nelinurkne kangas, kuhu on kaelaava sisse lõigatud ja serv krookpaelaga kokku tõmmatud. Sellist särki ma ei tahtnud. Võtsin Käsitöö ajakirjast (juuni-juuli 2018) lihtsa linase kleidi lõike, ajasin küljeõmbluste vahele siilud, et alumine serv pisut laiem saaks ja olen oma särgiga rahul.

Türi rahvariided
Piduline bussi ootamas (mida ei tulnudki). Et saaks ikka rongkäigu mõlemat pidi maha vantsida. Ups, sai vist liiga palju riideid särgi alla topitud, kohutavalt palav on!
Mis on komplektist puudu? Vöö, mis välja ei paista :)
Olen kudunud mitu vööd, aga seda õiget Türi oma mitte. Või kes enam mäletab, müüsin kunagi mitu vööd ära. Igatahes otsisin kapist olemasoleva vöö välja ja sel laulupeol oli siis sedamoodi.
Järgmiseks laulupeoks teen õige vöö. Ja käised peaks ka õigemaks ajama või hoopis uued tegema.

Türi rahvariided
puhkehetk enne laulukaare alla minekut
Lõpp hea, kõik hea!
Pidu peetud, hing hõiskab.
Esimene foto, kus mustrikalkadega mässasin, on tehtud  22. aprillil ning laulupeoks olid rahvariided olemas. Ja see töö on tehtud õhtuti ning nädalavahetustel.
Patt oleks enda üle mitte uhke olla!

Olen kogemuse võrra rikkam. Tean, kus tegin vigu ja saan järgmise komplekti juures neid vigu vältida.
NB! Rõuge seelik on tegemisel :)
Kose tanu muster on olemas ja vajalik pildimaterjal kokku kogutud :)
Uus Türi käiste muster on üles otsitud. Küllap tulevad uued ja paremad käised :)





3 kommentaari:

  1. Sa oled üks vägev eesti naine!

    VastaKustuta
  2. Tubli töö tehtud! Kohe väga tubli tulemus nii kiirelt ja kaunilt! :) Edu. Ruth Tartumaalt

    VastaKustuta
  3. Väga tubli! Mõtlen ka uute rahvariiete tegemise peale. Eelmised on 30 aastat band. Tahaks teise kandi omi. Miks ei võiks tanu mulineega tikkida? Ja miks Sa sõrmkübarat ei kasuta? Tervitustega Saksamaalt, Merike

    VastaKustuta