Lumega värvimine / Snow Dyeing

Peaaegu et oleksin lumega värvimise võimaluse mööda lasknud. Kogu aeg lükkasin värvimist edasi, kuni järsku olid kevadised ilmad kohal ning lumi kadus kui võluväel. Nojah, kui hilja, siis tuleb järgmist talve oodata. Aga siis andis Taevataat ööga korraliku lumekihi maha...

Esimesed neli lõngatokki sain ainuüksi aknapleki pealt kokkuroobitsetud lumega ära värvitud. Kahe viimase toki jaoks pidin ämbri näppu võtma ja õue minema.

Ülal siis mõned näidised tööprotsessist.

Esimene katsetus oli türkiisi ja pruuniga. Algselt panin värvi vist liiga vähe. Kui lumi oli sulanud, oli lõnga alumine külg alles valge. Keerasin lõngavihi ettevaatlikult ümber, panin natuke lund uuesti peale ja puistasin sinna värvi lisaks. Lõpptulemusega jäin rahule.

Teine viht lõnga tuli hoopis midagi muud kui eeldasin. Õiget sinist värvi ei leidnud üles. Pärast suurt suvist remonti on üks kast värvidega kusagile teisele orbiidile jõudnud. Pidin leppima sellega, mis hetkel olemas oli. Punasel värvil oli pakend ja lõngaproov jooksu läinud, nii et ma ei teadnud, mis värvitooni punasega tegu on. Omaarust panin sinist ja punast värvi suht võrdselt, vihi peal on värvid korralikult segi läinud. Lund sai vist pisut üle doseeritud. Enamus sinisest on kadunud. Vihi ühel küljel on siiski natuke sinist ka näha.

Kolmas viht läks kohe täitsa metsa. Kollane värv oli kenasti õiges pakendis koos värvinäidisega. Roheline oli jälle paljas kotike. Selle peal oli roheline väriplekk, nii et pidasin värvi korralikuks roheliseks.
Üllatusmoment tuli siis, kui lumi oli ära sulanud. Kollast väga olemas polegi. Kollase asemel on pruunikas-oranž. Kuidas lõnga peale aga türkiis tekkis, see on mõistatus. Ometi lume peale puistatuna ma türkiisi sealt ei tuvastanud. Ega see lõng ju paha pole, aga lootsin saada kollast lõnga erinevate roheliste varjunditega. See mõte jääb nüüd järgmist talve ootama.

Järgmisele tokile panin ohtralt kollast, natukene punast ja punase peale puistasin mõned kübemed rohelist. Mõte oli teha kollase-oranžikirju lõng ja särtsuks natuke punast-pruuni juurde. Reaalsus siis selline, et kollast on lõnga peal näpuotsaga, põhitoon on see tundmatu punane ja näpuotsaga on siis rohelist ka (ikka see tundmatu roheline, mis on vist tegelikult türkiis).
Tegelikult see lõng mulle isegi meeldib, mis sest, et täiesti erinev algsest mõttest.

Järgmisena võtsin ette kollase ja nüüd siis juba värviprooviga erepunase pulbri.
Kollast puistasin lumele päris mõnuga, punast ainult vaevumärgatavad terakesed. Uskumatu, et see kollane ei taha ennast lõnga peale panna. Selle pulbri koguse peale eeldasin, et ei jää ainsatki valget laiku, aga tegelikult on valget üllatavalt palju. Ja need vaevumärgatavad punased terakesed on oma töö tõhusalt ära teinud. Lõpptulemusel pole viga.

Viimane katsetus on selle ebamäärase sinisega ja lõheroosaga. See lõng tuli täpselt selline, nagu eeldasin.

Mis nendest lõngadest tuleb või mis nendest edasi saab, ma veel ei tea. Värvimine sai teoks lihtsalt värvimise protsessi enda pärast. Saladuskatte all võin öelda, et mulle meeldivad sedalaadi lõngad märgatavalt rohkem siis, kui need vihis on. Kudumites ma neid niiväga ei armasta. Mitte et mulle nad ei meeldiks, aga nad ei pane mind õndsalt õhkama. Aga jätan endale võimaluse arvamust muuta.

Sellised lõngad sii läksid värvipotti.