Juba jaanuaris algas FB kooskudumine, kus iga päev jagati meile kätte jupike mustrit.
Idee oli sõbrapäevaks valmis saada paar põlvikuid, mida siis saab kinkida sõbrale või hoopis endale üks kena kingitus teha.
Kudumise juhendi autoriks on Niina Laitinen ja juhendi saab alla laadida SIIT
Juhend on koostatud silmas pidades Novita Nalle lõnga. Otsustasin kududa soovitatud lõngast ja soovitatud varrastega, et mitte hakata leiutama sobivat koetihedust ja mustri sobivust. Sääre ülemise serva sooniku tegin küll tüki maad peenemate varrastega ja see oli väga õige otsus.
Kuna olen üsna pehme käega kuduja, proovisin mingi osa säärest kududa peenemate varrastega, aga siis vaatasin, et sääremari ei taha päris hästi enam sisse ära mahtutda ning harutasin soonikuni üles ja panin soovituslikud vardad sisse. Minu jaoks oli see kude naljakalt suuresilmuseline, aga otsustasin jätkata samas vaimus. Et küll jõuan harutada, kui kohe üldse ei meeldi enam. Soki edenedes rahunesin maha. Sobib ju nõnda ka.
Kanna kudusin omatahtsi juhendist mööda. Nõnda meeldis mulle rohkem. Edasi lasin jälle juhendi järgi. Viimaste mustrijuppidega läks asi pisut käest ära. Nimelt unustasin ühe värvitriibu kudumata ja päris viimasesse otsa panin paar rida valgeid silmuseid juurde. Nõnda sain selle musta ninaosa lühemaks. Varbaosa kahandamise tegin ka oma soovi järgi teistmoodi.
Kuni pesuni istus sokk mulle väga kenasti jalga. Pärast pesu ma enam nii õnnelik ei olnud. Lõng ikkagi venis parasjagu ja sain paari suurusnumbri jagu suuremad sokid. See, et põlvik kõrgusesse kerkis, polnud probleemiks, sobib ka sellise säärepikkusega sokk. Varvaste osa oleksin pidanud aga üles võtma ja viimase südamerea pealt juba kahandama hakkama.
Nädalavahetusel käisin maal ja vedasin kotitäie pildistamist ootavat käsitööd kaasa. Mine tea, äkki on ilusat ilma. Sattuski üks ilus päev olema, aga sel päeval polnud võimalust käsitööga tegeleda. Järgmine päev oli aga nii hall-hall ja vihmane, et ei mingit pildistamist. Ajasin sokid toas jalga ja sai vähemalt see paar üles pildistatud. Harutamisest pääsesin, sest sokid istusid emale jalga nagu valatud. Pildi peal on ikkagi minu sääred. On näha, et varvastes on vaba ruumi.
Kui vaim peale tuleb, võiks omale ka midagi säärast kududa. Aga teised põlvikud teeksin vist peenemast lõngast ja tihedama koega.
Lõng: Novita Nalle 100 g/260 m, 75% villa, 25% polüamiidi
värvid: 44 tumehall, 11 valge, 329 türkiis
Vardad 1,5 ja 3
Lõnga kulus kokku 172 grammi
Foorumis mitmed kudujad pahandasid lõnga ebaühtluse peale. Mina ei kurda. Kui ka mingi ebaühtlus oli, siis mind see ei häirinud. Ühe sõlme siiski leidsin toki seest.
Aitäh kooskudumise korraldajale ja mustri autorile!
Idee oli sõbrapäevaks valmis saada paar põlvikuid, mida siis saab kinkida sõbrale või hoopis endale üks kena kingitus teha.
Kudumise juhendi autoriks on Niina Laitinen ja juhendi saab alla laadida SIIT
Juhend on koostatud silmas pidades Novita Nalle lõnga. Otsustasin kududa soovitatud lõngast ja soovitatud varrastega, et mitte hakata leiutama sobivat koetihedust ja mustri sobivust. Sääre ülemise serva sooniku tegin küll tüki maad peenemate varrastega ja see oli väga õige otsus.
Kuna olen üsna pehme käega kuduja, proovisin mingi osa säärest kududa peenemate varrastega, aga siis vaatasin, et sääremari ei taha päris hästi enam sisse ära mahtutda ning harutasin soonikuni üles ja panin soovituslikud vardad sisse. Minu jaoks oli see kude naljakalt suuresilmuseline, aga otsustasin jätkata samas vaimus. Et küll jõuan harutada, kui kohe üldse ei meeldi enam. Soki edenedes rahunesin maha. Sobib ju nõnda ka.
Kanna kudusin omatahtsi juhendist mööda. Nõnda meeldis mulle rohkem. Edasi lasin jälle juhendi järgi. Viimaste mustrijuppidega läks asi pisut käest ära. Nimelt unustasin ühe värvitriibu kudumata ja päris viimasesse otsa panin paar rida valgeid silmuseid juurde. Nõnda sain selle musta ninaosa lühemaks. Varbaosa kahandamise tegin ka oma soovi järgi teistmoodi.
Kuni pesuni istus sokk mulle väga kenasti jalga. Pärast pesu ma enam nii õnnelik ei olnud. Lõng ikkagi venis parasjagu ja sain paari suurusnumbri jagu suuremad sokid. See, et põlvik kõrgusesse kerkis, polnud probleemiks, sobib ka sellise säärepikkusega sokk. Varvaste osa oleksin pidanud aga üles võtma ja viimase südamerea pealt juba kahandama hakkama.
Nädalavahetusel käisin maal ja vedasin kotitäie pildistamist ootavat käsitööd kaasa. Mine tea, äkki on ilusat ilma. Sattuski üks ilus päev olema, aga sel päeval polnud võimalust käsitööga tegeleda. Järgmine päev oli aga nii hall-hall ja vihmane, et ei mingit pildistamist. Ajasin sokid toas jalga ja sai vähemalt see paar üles pildistatud. Harutamisest pääsesin, sest sokid istusid emale jalga nagu valatud. Pildi peal on ikkagi minu sääred. On näha, et varvastes on vaba ruumi.
Kui vaim peale tuleb, võiks omale ka midagi säärast kududa. Aga teised põlvikud teeksin vist peenemast lõngast ja tihedama koega.
Lõng: Novita Nalle 100 g/260 m, 75% villa, 25% polüamiidi
värvid: 44 tumehall, 11 valge, 329 türkiis
Vardad 1,5 ja 3
Lõnga kulus kokku 172 grammi
Foorumis mitmed kudujad pahandasid lõnga ebaühtluse peale. Mina ei kurda. Kui ka mingi ebaühtlus oli, siis mind see ei häirinud. Ühe sõlme siiski leidsin toki seest.
Aitäh kooskudumise korraldajale ja mustri autorile!
Väga ilusad!
VastaKustutaMa vaatasin ka neid silmuste numbreid ja imestasin. Teen 8/2 lõngaga nii palju silmuseid ja varras on 2,5 või 3.
Mu ema oleks väga õnnelik selliste üle.
Sinu (või siis Su ema) põlvikud on ilusad!
VastaKustutaJust siin harutasin üles vanade pikkade kirjude põlvikute päkad, sest need olid 8/2 lõngast ja kootud (arvatavasti) vardaga nr 3,5 või isegi 4. No nii hõredad, et sain 1 nädal kanda, kui oli auke täis ja parandada ka ei saanud, sest kuhu sa ikka võrgu peale seda parandust kinnitad. Ei olnud minu kootud... aga hea õppetund ikkagi.
Nalle peab kindlasti hõredana ka paremini vastu.
Ma koon tavaliselt Nalle jämedusega lõngasid sokkidesse ikka 1,5 vardaga, et korralik tihe kude saada. Nüüd mustrit 3,0 vardaga kududa oli ikka väga naljakas.
Kustuta