Sall MARINA

Aprilli lõpus reisisin Ameerikasse.
Kuna ma ei armasta käed rüpes istuda, oli plaan mingi kudumine lennukisse kaasa võtta. Foorumites ja lennufirmade lehekülgedel kolades ei saanud eriti targemaks, mis vardad turvakontrollist läbi lähvad. Metallvardad ma lõpuks välistasin. Sõelale jäid bambusvardad. Infot oli seinast seina, et võib, et võib kuni mingi tamiili pikkuseni ja ei või.
Otsustasin varraste kaotusega riskida. Mida kududa? Ilmselt reisisalli. Hea lihtne kudumine, kui muster liialt keerukas pole, võtab vähe ruumi ja tegevust jätkub pikemaks ajaks.

 Tanya Gorbuseva jagas just Ravelry-s oma uue salli mustrit "Marina". Sall tundus kena, eriti värviülemineku lõngast kootuna. Teadsin, et mul on olemas Aade pikkade üleminekutega ühekordne villane lõng, mis sobib salliks väga hästi. Ja mida ma ei leidnud, oli lõng. Lappasin oma lõngavarud läbi, kuid lõnga pihku ei jäänud. Aega aga pikaks otsimiseks ei olnud. Haarasin kaasa Artesano kirju pitsilõnga ja lootsin, et see lõng mu sallile sobib.
Kaasa pakkisin 80 cm bambusvardad. Üllatusena ei tundnud mitte üheski lennujaamas mitte ükski turvakontroll mu kudumiskotikese vastu huvi.

Kui olin mingi osa sallist ära kudunud, ei tundunud lõngavalik siiski õige olema. Muster on väga detailne ja kirju ning kirju lõng sööb mustri täitsa ära. Kuna aga kaasas rohkem lõnga polnud, jätkasin kudumist. Kui muud sellest sallist kasu pole, siis sooja ikka annab ja kirju värvilaik on ümber kaela.

Ameerikas ma väga agar kuduja polnud. Paar korda võtsin vardad natukeseks ajaks kätte. Koos tagasilennuga sai peaaegu et üks viht kirjut lõnga ära kootud. Kodus otsisin oma ühevärvilised pitsilõngad välja ja valikusse jäid Dropsi lilla ja türkiis. Valisin pika kaalumise peale türkiisi.

Sall kaalub 96 grammi.
Kirju lõng: Artesano Hand-Painted Alpaca Silk Lace, värv EZ83 Wavecrest,
50 g/ 400 m, 70% alpakat, 30% siidi
seda lõnga kudusin ära 46 grammi

Türkiis: Drops Lace, värv 6410 türkiis
100 g/ 800 m, 70% alpakat, 30% siidi seda lõnga kudusin ära 50 grammi

Vardad 2,5

Mustrit ei olnud väga lihtne kududa. Lootsin, et kudumine läheb lihtsamaks, kui ühevärvilise lõnga käiku lasen. Tegelikult ei olnud vahet. Ikkagi pidin rida-realt mustrit jälgima. Minu jaoks ei tekkinud mingit mustriloogikat. Paar korda eksisin mustrirea numbriga, nii et kudusin augud valele kohale ja sain salli tagasi kududa. Selle üle ma eriti ei rõõmustanud. Kui oli üks rida mööda kootud, polnud kaotus liialt suur, aga sain ka mitmed read korraga tagasi kududa.

Salli servamuster on omalooming. Tahtsin sinna midagi natukene konkreetsemat saada ja ignoreerisin autori mustrilehte.

Pildistamine sai ette võetud vist selle suve kõige soojemal päeval. Kraadiklaas näitas varjus +32 kraadi ja tuult polnud mitte mingisugust. Pikk kleit + sall oli ikka kohutavalt palav variant.