Märtsi alguses läks Mustrimaailma foorumis lahti salasokkide kudumine.
Hirmus isu oli kaasa lüüa, mida aga nappis, oli kuduaeg. Plaanis oli väga palju kudumeid lühikese ajaga valmis saada ja sokke sinna vahele lükkida ei õnnestunud kohe mitte kuidagi. Aprilli teises pooles said sokid siiski vardale pandud. Justnimelt vardale, sest kudumine käis ringvarrastega ja kaks sokki korraga ühel ringil. Sedamoodi polnud ma varem sokke kudunud, nii et päris huvitav kogemus.
Kudumist alustasime sokkide kandadest. Mingil hetkel olin sunnitud ühe soki ringvardalt ära tõstma, sest ringvardad ei olnud piisavalt pika tamiiliga. Siis kudusin vaheldumisi ühte sokki ringvarrastega ja teist sokki tavaliste varrastega. Väikeseks probleemiks see ikkagi kujunes. Tavaliste sokivarrastega kootud sokk tuli õige pisut pisem kui ringvarrastega kootud sokk. No ei ole vardad päris ühe mõõduga, kuigi number on sama. Aga üles harutama ka ei hakanud. Lihtsalt järgmiseks korraks teadmiseks, et ei aita ka vaheldumisi kudumine.
Sokid said valmis mai lõpus, pildile õnnestus alles pärast jaanipäeva saada.
Lõng: Drops Fabel Print 75% villa, 25% polüamiidi, 50g/205m, värv 904.
lõnga kulus 77 grammi
vardad 1,5
Nende sokkide mustri leiate siit
Minu lemmiktegevus on harutamine
30. juuni 2016
29. juuni 2016
Uued raamatud / New Books
Minu raamaturiiul täienes nelja uue käsitööraamatuga.
Esimene raamat sai toodud Ameerikast. Külastasin Burbanki hiiglaslikku raamatupoodi kindla eesmärgiga leida riiulilt Nancy Marchanti "Fresh Brioche" ja seal see oligi.
Mustrid on antud nii tekstina kui ka minu õnneks skeemidena.
Käsitööraamatute riiul oli pikk ja huvipakkuv. Sealt oleks tahtnud nii mõndagi koju kaasa osta, aga teadagi, raamatud on rasked ja pagasi kaal pole kummist.
Järgmine on ahjusoe ja üliarmas Viljandi Kultuuriakadeemia poolt toimetatud raamat "Läänemaa sõrmkindad".
Raamat sisaldab palju huvitavat lugemist, pilte ERM-i varasalvest, kinnaste kudumise õpetusi ja mustriskeeme. Järgmiste sõrmkinnaste kudumise idee peaks võtma sealt raamatust.
Helga Kogeri raamat „Tikkimine. Õpipoisist meistriks” võiks olla iga tikkimishuvilise riiulis.
Mahukas raamat annab ülevaate tikkimise töövahenditest ja materjalidest, sisaldab erineva keerukusega pistete ja tikandiliikide tööjuhiseid. Raamatus on palju fotosid ja arusaadavalt esitatud skeeme.
Ja viimaseks pisike raamatuke taimedega värvimise sõpradele: Astrid Lepik "Taimedega värvitud lõng".
Kes tahab taimedega värvimist alles katsetama hakata, siis sealt leib tööjuhiseid ja häid õpetussõnu. Mõndagi huvitavat leiab ka see, kes värvimisega juba sina peal on.
Esimene raamat sai toodud Ameerikast. Külastasin Burbanki hiiglaslikku raamatupoodi kindla eesmärgiga leida riiulilt Nancy Marchanti "Fresh Brioche" ja seal see oligi.
Mustrid on antud nii tekstina kui ka minu õnneks skeemidena.
Käsitööraamatute riiul oli pikk ja huvipakkuv. Sealt oleks tahtnud nii mõndagi koju kaasa osta, aga teadagi, raamatud on rasked ja pagasi kaal pole kummist.
Järgmine on ahjusoe ja üliarmas Viljandi Kultuuriakadeemia poolt toimetatud raamat "Läänemaa sõrmkindad".
Raamat sisaldab palju huvitavat lugemist, pilte ERM-i varasalvest, kinnaste kudumise õpetusi ja mustriskeeme. Järgmiste sõrmkinnaste kudumise idee peaks võtma sealt raamatust.
Helga Kogeri raamat „Tikkimine. Õpipoisist meistriks” võiks olla iga tikkimishuvilise riiulis.
Mahukas raamat annab ülevaate tikkimise töövahenditest ja materjalidest, sisaldab erineva keerukusega pistete ja tikandiliikide tööjuhiseid. Raamatus on palju fotosid ja arusaadavalt esitatud skeeme.
Ja viimaseks pisike raamatuke taimedega värvimise sõpradele: Astrid Lepik "Taimedega värvitud lõng".
Kes tahab taimedega värvimist alles katsetama hakata, siis sealt leib tööjuhiseid ja häid õpetussõnu. Mõndagi huvitavat leiab ka see, kes värvimisega juba sina peal on.
27. juuni 2016
Sall MARINA
Aprilli lõpus reisisin Ameerikasse.
Kuna ma ei armasta käed rüpes istuda, oli plaan mingi kudumine lennukisse kaasa võtta. Foorumites ja lennufirmade lehekülgedel kolades ei saanud eriti targemaks, mis vardad turvakontrollist läbi lähvad. Metallvardad ma lõpuks välistasin. Sõelale jäid bambusvardad. Infot oli seinast seina, et võib, et võib kuni mingi tamiili pikkuseni ja ei või.
Otsustasin varraste kaotusega riskida. Mida kududa? Ilmselt reisisalli. Hea lihtne kudumine, kui muster liialt keerukas pole, võtab vähe ruumi ja tegevust jätkub pikemaks ajaks.
Tanya Gorbuseva jagas just Ravelry-s oma uue salli mustrit "Marina". Sall tundus kena, eriti värviülemineku lõngast kootuna. Teadsin, et mul on olemas Aade pikkade üleminekutega ühekordne villane lõng, mis sobib salliks väga hästi. Ja mida ma ei leidnud, oli lõng. Lappasin oma lõngavarud läbi, kuid lõnga pihku ei jäänud. Aega aga pikaks otsimiseks ei olnud. Haarasin kaasa Artesano kirju pitsilõnga ja lootsin, et see lõng mu sallile sobib.
Kaasa pakkisin 80 cm bambusvardad. Üllatusena ei tundnud mitte üheski lennujaamas mitte ükski turvakontroll mu kudumiskotikese vastu huvi.
Kui olin mingi osa sallist ära kudunud, ei tundunud lõngavalik siiski õige olema. Muster on väga detailne ja kirju ning kirju lõng sööb mustri täitsa ära. Kuna aga kaasas rohkem lõnga polnud, jätkasin kudumist. Kui muud sellest sallist kasu pole, siis sooja ikka annab ja kirju värvilaik on ümber kaela.
Ameerikas ma väga agar kuduja polnud. Paar korda võtsin vardad natukeseks ajaks kätte. Koos tagasilennuga sai peaaegu et üks viht kirjut lõnga ära kootud. Kodus otsisin oma ühevärvilised pitsilõngad välja ja valikusse jäid Dropsi lilla ja türkiis. Valisin pika kaalumise peale türkiisi.
Sall kaalub 96 grammi.
Kirju lõng: Artesano Hand-Painted Alpaca Silk Lace, värv EZ83 Wavecrest,
50 g/ 400 m, 70% alpakat, 30% siidi
seda lõnga kudusin ära 46 grammi
Türkiis: Drops Lace, värv 6410 türkiis
100 g/ 800 m, 70% alpakat, 30% siidi seda lõnga kudusin ära 50 grammi
Vardad 2,5
Mustrit ei olnud väga lihtne kududa. Lootsin, et kudumine läheb lihtsamaks, kui ühevärvilise lõnga käiku lasen. Tegelikult ei olnud vahet. Ikkagi pidin rida-realt mustrit jälgima. Minu jaoks ei tekkinud mingit mustriloogikat. Paar korda eksisin mustrirea numbriga, nii et kudusin augud valele kohale ja sain salli tagasi kududa. Selle üle ma eriti ei rõõmustanud. Kui oli üks rida mööda kootud, polnud kaotus liialt suur, aga sain ka mitmed read korraga tagasi kududa.
Salli servamuster on omalooming. Tahtsin sinna midagi natukene konkreetsemat saada ja ignoreerisin autori mustrilehte.
Pildistamine sai ette võetud vist selle suve kõige soojemal päeval. Kraadiklaas näitas varjus +32 kraadi ja tuult polnud mitte mingisugust. Pikk kleit + sall oli ikka kohutavalt palav variant.
Kuna ma ei armasta käed rüpes istuda, oli plaan mingi kudumine lennukisse kaasa võtta. Foorumites ja lennufirmade lehekülgedel kolades ei saanud eriti targemaks, mis vardad turvakontrollist läbi lähvad. Metallvardad ma lõpuks välistasin. Sõelale jäid bambusvardad. Infot oli seinast seina, et võib, et võib kuni mingi tamiili pikkuseni ja ei või.
Otsustasin varraste kaotusega riskida. Mida kududa? Ilmselt reisisalli. Hea lihtne kudumine, kui muster liialt keerukas pole, võtab vähe ruumi ja tegevust jätkub pikemaks ajaks.
Tanya Gorbuseva jagas just Ravelry-s oma uue salli mustrit "Marina". Sall tundus kena, eriti värviülemineku lõngast kootuna. Teadsin, et mul on olemas Aade pikkade üleminekutega ühekordne villane lõng, mis sobib salliks väga hästi. Ja mida ma ei leidnud, oli lõng. Lappasin oma lõngavarud läbi, kuid lõnga pihku ei jäänud. Aega aga pikaks otsimiseks ei olnud. Haarasin kaasa Artesano kirju pitsilõnga ja lootsin, et see lõng mu sallile sobib.
Kaasa pakkisin 80 cm bambusvardad. Üllatusena ei tundnud mitte üheski lennujaamas mitte ükski turvakontroll mu kudumiskotikese vastu huvi.
Kui olin mingi osa sallist ära kudunud, ei tundunud lõngavalik siiski õige olema. Muster on väga detailne ja kirju ning kirju lõng sööb mustri täitsa ära. Kuna aga kaasas rohkem lõnga polnud, jätkasin kudumist. Kui muud sellest sallist kasu pole, siis sooja ikka annab ja kirju värvilaik on ümber kaela.
Ameerikas ma väga agar kuduja polnud. Paar korda võtsin vardad natukeseks ajaks kätte. Koos tagasilennuga sai peaaegu et üks viht kirjut lõnga ära kootud. Kodus otsisin oma ühevärvilised pitsilõngad välja ja valikusse jäid Dropsi lilla ja türkiis. Valisin pika kaalumise peale türkiisi.
Sall kaalub 96 grammi.
Kirju lõng: Artesano Hand-Painted Alpaca Silk Lace, värv EZ83 Wavecrest,
50 g/ 400 m, 70% alpakat, 30% siidi
seda lõnga kudusin ära 46 grammi
Türkiis: Drops Lace, värv 6410 türkiis
100 g/ 800 m, 70% alpakat, 30% siidi seda lõnga kudusin ära 50 grammi
Vardad 2,5
Mustrit ei olnud väga lihtne kududa. Lootsin, et kudumine läheb lihtsamaks, kui ühevärvilise lõnga käiku lasen. Tegelikult ei olnud vahet. Ikkagi pidin rida-realt mustrit jälgima. Minu jaoks ei tekkinud mingit mustriloogikat. Paar korda eksisin mustrirea numbriga, nii et kudusin augud valele kohale ja sain salli tagasi kududa. Selle üle ma eriti ei rõõmustanud. Kui oli üks rida mööda kootud, polnud kaotus liialt suur, aga sain ka mitmed read korraga tagasi kududa.
Salli servamuster on omalooming. Tahtsin sinna midagi natukene konkreetsemat saada ja ignoreerisin autori mustrilehte.
Pildistamine sai ette võetud vist selle suve kõige soojemal päeval. Kraadiklaas näitas varjus +32 kraadi ja tuult polnud mitte mingisugust. Pikk kleit + sall oli ikka kohutavalt palav variant.
13. juuni 2016
Triibuline vest / Striped Vest
Kui on suur kastitäis taimedega värvitud lõngu, siis tahaks kudumisse korraga palju värve paigutada. Suurepäraseks võimaluseks on vesti kudumine. Triipe saab palju teha, saab ära kasutada väikseid kerasid ja kudum saab kiiresti valmis.
Värvitriibud on taimedega värvitud maavillane lõng, vahepealsed tumehallid triibud on kootud aniliinvärviga värvitud maavillasest lõngast. Mis taimi kasutasin ja millega peitsitud on, ei oska öelda, sest jätsin info lõngadele kohe külge riputamata. Pärast tagantjärele ei olnud enam energiat teadusliku tööga tegelema hakata.
Kude nüüd superühtlane pole, aga seda maalähedasem see vest välja näeb. Proovisin nende lõngadega kindaid ka kududa. Koepind jääb ikka väga ebaühtlane. Aga pole ka midagi imestada, sest lõng ise on väga varieeruva jämedusega. Võib vist öelda, et iga värvitriip on ise ajastust ja ise villavabrikust pärit nõukaaegne lõng.
Lõnga kulus 114 grammi.
"Mina tahan kaaaaaa!" teadustas abikaasa, kui triibuvesti nägi.
Värvitriibud on taimedega värvitud maavillane lõng, vahepealsed tumehallid triibud on kootud aniliinvärviga värvitud maavillasest lõngast. Mis taimi kasutasin ja millega peitsitud on, ei oska öelda, sest jätsin info lõngadele kohe külge riputamata. Pärast tagantjärele ei olnud enam energiat teadusliku tööga tegelema hakata.
Kude nüüd superühtlane pole, aga seda maalähedasem see vest välja näeb. Proovisin nende lõngadega kindaid ka kududa. Koepind jääb ikka väga ebaühtlane. Aga pole ka midagi imestada, sest lõng ise on väga varieeruva jämedusega. Võib vist öelda, et iga värvitriip on ise ajastust ja ise villavabrikust pärit nõukaaegne lõng.
Lõnga kulus 114 grammi.
7. juuni 2016
Palmikutega sviiter / Sweater with Cables
See sviiter on juba jaanuarist alates kõva kandmist saanud.
Aga pildile sai alles nüüd. Pole viga, see näeb endiselt veel päris "värske" välja.
Abikaasa sooviks oli kõrge kaelusega kampsun, nii et kaelus korralikult ümber kaela seisaks. Nõnda saigi tegemisele võetud üle pea aetav ja eest väikese lukuga sviiter.
Kootud on ülevalt alla ja ilma õmblusteta. Varrukad on ka kohe otsa kootud.
Abikaasa armastab villast. Mida karedam, seda asisem. See sviiter on kootud kohe väga villasest.
Lõng: Litwool (Leedu) 100% villane, naturaalset lambahalli värvi, 150g/240m
Vardad 4,0
Lõnga kulus 512 grammi
Lõng on kohe nii kare, et alustatud kudumi harutasin üles, kerisin vihiks tagasi ja marssisin sellega vannituppa pesema. Sa püha müristus, kui must see pesuvesi küll oli! Sain päris mitmest pesuveest enne lõnga läbi lasta, kui vesi pisut läbi paistma hakkas! Pärast pesu läks lõng mõistlikumaks, nii et lausa ei kratsinud enam mu käsi. Aga ega väga mõnus just kududa polnud. Lisaks kõigele oli lõnga sees päris palju igat sorti orke ja heinapepri. Mul kogunes päris arvestatav kuhi lõnga seest väljanopitud sodi kudumise lõpuks.
Kampsuni karedusele vaatamata käib abikaasa sellega aktiivselt (isegi palja kõhu peale läheb, mis minu arust on lausa ilmvõimatu).
Natuke peaks lõnga ikka kiitma ka. Vaatamata aktiivsele kandmisele pole kulumise märke veel kusagilt näha.
Aga pildile sai alles nüüd. Pole viga, see näeb endiselt veel päris "värske" välja.
Abikaasa sooviks oli kõrge kaelusega kampsun, nii et kaelus korralikult ümber kaela seisaks. Nõnda saigi tegemisele võetud üle pea aetav ja eest väikese lukuga sviiter.
Kootud on ülevalt alla ja ilma õmblusteta. Varrukad on ka kohe otsa kootud.
Abikaasa armastab villast. Mida karedam, seda asisem. See sviiter on kootud kohe väga villasest.
Lõng: Litwool (Leedu) 100% villane, naturaalset lambahalli värvi, 150g/240m
Vardad 4,0
Lõnga kulus 512 grammi
Lõng on kohe nii kare, et alustatud kudumi harutasin üles, kerisin vihiks tagasi ja marssisin sellega vannituppa pesema. Sa püha müristus, kui must see pesuvesi küll oli! Sain päris mitmest pesuveest enne lõnga läbi lasta, kui vesi pisut läbi paistma hakkas! Pärast pesu läks lõng mõistlikumaks, nii et lausa ei kratsinud enam mu käsi. Aga ega väga mõnus just kududa polnud. Lisaks kõigele oli lõnga sees päris palju igat sorti orke ja heinapepri. Mul kogunes päris arvestatav kuhi lõnga seest väljanopitud sodi kudumise lõpuks.
Kampsuni karedusele vaatamata käib abikaasa sellega aktiivselt (isegi palja kõhu peale läheb, mis minu arust on lausa ilmvõimatu).
Natuke peaks lõnga ikka kiitma ka. Vaatamata aktiivsele kandmisele pole kulumise märke veel kusagilt näha.
5. juuni 2016
At Sundown, Drops 168-19
Juba veebruaris valmis saanud kudum sai lõpuks pildile.
Muster on pärit Dropsi suurepärasest mustrite varasalvest.
Nii kui seda mustrit nägin, teadsin kohe, kellele ja millisest lõngast kuduma hakkan. See sokilõng oli hangitud justnimelt džempri kudumiseks, aga sobivat mustrit polnud siiamaani silma jäänud. Ei pidanudki kauem ootama, kui pisut üle aasta ja lõngakasti varu sai kootud täpselt selleks, mida vaimusilmas nägin.
Tegu siis sokilõngaga: Four Seasons Gründl Hot Socks Spectra, värv 74
100 g/420 m
75% villa, 25% polüamiidi
vardad 2,5.
Lõnga kulus 250 grammi
Kudumine sujus tõrgeteta (kui mitte arvestada sellega, et 2,5 vardaga džemprit kududa on ikka üsna nüri tegevus). Põnev oli aga kudumise käigus jälgida, kuidas värvilised sakid üksteise järel kõrgust võtsid. Positiivse poole peale võin panna ka selle, et harutama seekord ei pidanud.
Muster on pärit Dropsi suurepärasest mustrite varasalvest.
Nii kui seda mustrit nägin, teadsin kohe, kellele ja millisest lõngast kuduma hakkan. See sokilõng oli hangitud justnimelt džempri kudumiseks, aga sobivat mustrit polnud siiamaani silma jäänud. Ei pidanudki kauem ootama, kui pisut üle aasta ja lõngakasti varu sai kootud täpselt selleks, mida vaimusilmas nägin.
Tegu siis sokilõngaga: Four Seasons Gründl Hot Socks Spectra, värv 74
100 g/420 m
75% villa, 25% polüamiidi
vardad 2,5.
Lõnga kulus 250 grammi
Kudumine sujus tõrgeteta (kui mitte arvestada sellega, et 2,5 vardaga džemprit kududa on ikka üsna nüri tegevus). Põnev oli aga kudumise käigus jälgida, kuidas värvilised sakid üksteise järel kõrgust võtsid. Positiivse poole peale võin panna ka selle, et harutama seekord ei pidanud.
4. juuni 2016
Flowerbed Stole
Flowerbed Stole õlasall sai lõpuks pildile püütud.
Tegu siis Isetegija foorumi salakudumise salliga. Mustri autor Alleraa
Salli kudusin märtsis-aprillis. Pildile sain õunapuude õitsemise ajal.
Lõngaks kasutasin Midara Roma 100% villast lõnga
Värv 540 heledam sinine
100g/750m
vardad 3,0
Kudumist alustasin 8 mustrikordusega. Kui sall oli mustri jagu kõrgusesse kasvanud, tõmbasin varda välja ja alustasin uuesti, 6 mustrikordusega. 8 mustrikordust oli ikka liialt lai. Uus katsetus tundus juba õige laiusega olema.
Kui kudusin salli valgest Midara Roma lõngast, kiitsin lõnga. Selle sinise lõngaga polnud aga üldse rahul. Lõngale oli liiga suur keerd peale lastud, seetõttu oli kududa keeruline. Lõng keerutas ennast igal võimalikul moel ümber kõikvõimalike asjade ja ei aidanud isegi see, et lõng ümber väikese sõrme jooksis. Ühtelugu pidin teise käega lõnga tagasi tirima, et mitte kolmekordse lõngaga kuduma hakata.
Lõnga kulus selleks salliks 95 grammi. Nuppe on salli sees ohtralt ja eks need võtavad ka palju lõnga. Kui oleksin 8 mustrikordusega jätkanud, oleksin salli asemel räti saanud :)
Salli pildistamise ajal leidsin sallile väärilise omaniku - inimese, kellele sallid väga meeldivad ja mis seal salata, see sall sobib talle imehästi!
Aitäh, Alleraa, toreda kooskudumise ja imelise mustri eest!
Tegu siis Isetegija foorumi salakudumise salliga. Mustri autor Alleraa
Salli kudusin märtsis-aprillis. Pildile sain õunapuude õitsemise ajal.
Lõngaks kasutasin Midara Roma 100% villast lõnga
Värv 540 heledam sinine
100g/750m
vardad 3,0
Kudumist alustasin 8 mustrikordusega. Kui sall oli mustri jagu kõrgusesse kasvanud, tõmbasin varda välja ja alustasin uuesti, 6 mustrikordusega. 8 mustrikordust oli ikka liialt lai. Uus katsetus tundus juba õige laiusega olema.
Kui kudusin salli valgest Midara Roma lõngast, kiitsin lõnga. Selle sinise lõngaga polnud aga üldse rahul. Lõngale oli liiga suur keerd peale lastud, seetõttu oli kududa keeruline. Lõng keerutas ennast igal võimalikul moel ümber kõikvõimalike asjade ja ei aidanud isegi see, et lõng ümber väikese sõrme jooksis. Ühtelugu pidin teise käega lõnga tagasi tirima, et mitte kolmekordse lõngaga kuduma hakata.
Lõnga kulus selleks salliks 95 grammi. Nuppe on salli sees ohtralt ja eks need võtavad ka palju lõnga. Kui oleksin 8 mustrikordusega jätkanud, oleksin salli asemel räti saanud :)
Salli pildistamise ajal leidsin sallile väärilise omaniku - inimese, kellele sallid väga meeldivad ja mis seal salata, see sall sobib talle imehästi!
Aitäh, Alleraa, toreda kooskudumise ja imelise mustri eest!
3. juuni 2016
Topp Drops Bellest
Hakkasin seda toppi kuduma tütrele, aga tegelikult sai sellest minu topp.
Idee on Drops Sea Nymph topist ammutatud. Lõng on ka sama, värv vaid teine. Silmi lõin vardale veel vähem kui Sea Nymph topile tegin. Mustri korjasin arvuti varasalvest kokku ja sobitasin silmade arvule.
Kõik oligi hästi, kuni topp pesust tuli. Tokid ei ole identset värvi. Lõnga partii on sama, ostetud ühe tellimusega, aga lõngavahetuse koht on näha. Tokis värvi erinevust ei märganud, kudumis on erinevus näha.
Üks viga on topil veel, keskne muster ei ole sugugi keskele saanud, kuigi lugesin hoolega silmuseid.
Eks see üks pisut ebaõnnestunud kudumine ole, aga lohutan ennast sellega, et kõik asjad ei tulegi alati perfektselt välja. Harutama ka ei hakanud. Järgmise teen paremini. Nii see topp siis minu omaks saigi.
Lõngaks siis Drops Belle 6 Silver
vardad 3,5
lõnga kulus 277 grammi
Idee on Drops Sea Nymph topist ammutatud. Lõng on ka sama, värv vaid teine. Silmi lõin vardale veel vähem kui Sea Nymph topile tegin. Mustri korjasin arvuti varasalvest kokku ja sobitasin silmade arvule.
Kõik oligi hästi, kuni topp pesust tuli. Tokid ei ole identset värvi. Lõnga partii on sama, ostetud ühe tellimusega, aga lõngavahetuse koht on näha. Tokis värvi erinevust ei märganud, kudumis on erinevus näha.
Üks viga on topil veel, keskne muster ei ole sugugi keskele saanud, kuigi lugesin hoolega silmuseid.
Eks see üks pisut ebaõnnestunud kudumine ole, aga lohutan ennast sellega, et kõik asjad ei tulegi alati perfektselt välja. Harutama ka ei hakanud. Järgmise teen paremini. Nii see topp siis minu omaks saigi.
Lõngaks siis Drops Belle 6 Silver
vardad 3,5
lõnga kulus 277 grammi
Tellimine:
Postitused (Atom)