Natuke kokkamist / Cooking a bit

Teen ühe postituse hoopis teisest ooperist.

Milline suurepärane värv, kas pole?

Kevadine vitamiinipomm sai purki aetud.
Algkomponent siis selline:

kuusevõrsed

Esimene ports kuusevõrseid läks kohe kihiti suhkruga purki.

Kuusevõrsed suhkruga ehk tulevane köhasiirup

Suurem osa võrsetest läks potti koos veega (vett parasjagu nii palju, et võrsed saavad kaetud) ja kuumutasin pisut (kusagil 20 min. keemise piiril), jätsin ööseks poti maha jahtuma ja järgmisel päeval väänasin võrsed vedeliku seest välja.
Jäi selline halehall vedelik järgi.

Keedetud ja nõrutatud võrsed jäid sellised vahvad kollased. Pärast väljaväänamist see pilt nii kena enam ei jäänud. Väänata tasub, sest sealt okaste seest saab veel päris palju väärt kraami kätte.

Oh milline metsalõhn köögis levis! Vürtsi lisasid piibeleheõied.

Lisasin keeduleeme sisse suhkru ja lasin vedelikul keema tõusta ning tõmbasin temperatuuri niipalju alla, et vedelik oli keemise piiri peal. Ja nõnda see siirup seal köögis omaette toimetas. Vahepeal pigistasin poti sisse veel natuke sidrunimahla ka ja kui siirup oli paraja paksusega, läks toodang purkidesse kaane alla. Suhkrut arvestasin 1l vedeliku kohta 1 kg. Tehakse ka vähema suhkru kogusega. Kuna mul jahe hoiuruum puudub, läks selline suhkrukogus käiku.

Edasine on juba enda korralekutsumise asi, et siirup kohe kõhtu ei läheks. Väga maitsev asi tuli.