Jõelähtme kirivöö

 Aluseks on võetud ERM A 509:1326.
Muster on muuseumi vöö pealt maha joonistatud.

Tegu on ühe ääretult põneva vööga, kus muster poole vöö pealt muutub.

Terve vöö kohta on neli erinevat mustrit, kaks põhimustrit, üleminekumuster ja rombilise vöö otsa eelviimase ja viimase rombi vahel on ka väike muudatus mustris.

Kes seda ülalolevat pilti lähemalt uurib, leiab siit kõik neli erinevat mustrijuppi üles.

Vöö pikkus: 293 cm
vöö laius: 3,6 cm
Vöö mõlemas otsas on 2 patsi pikkusega 14 cm

 

Ruhnu kindad

Originaalkindad on pärit MUIS-ist: ERM A 509:5272. 

Kudumisel kasutasin raamatu "Ruhnu kirjad kudujate saarelt" abi. Raamatus on peensusteni kudumid "lahti harutatud", ole vaid tubli, võta vardad ning lõng ja koo.

 Kindad kudusin näitusele. Juba eelmisel suvel ringles üliuhke Ruhnu kudumite näitus mööda Eestit, kudujateks tublid Kudujate koopiaklubi naised. Eelmisel aastal jäin näitusest kõrvale, kuna kudumiseks oli aega liialt vähe. Kui aga tuli teade, et näitus tuleb uuesti ja esemeid saab veel lisada, siis liitusin kudujatega. Tulemus siis piltidel näha.

Tegu on siis meeste kinnastega. Originaalkindad on kootud umbes 1840-ndatel aastatel. Noil kaugetel aegadel käisid Ruhnu mehed selliste uhkete värvikirevate, narmalise randmega kinnastega leeripäeval, pulmas ja kirikus.

Kudumiseks kasutasin  Teksrena 100% villast 7/2 lõnga 100 g/350 m
vardad 1,5

Lõnga kulus 78 grammi.

Põltsamaa kirivöö

Selle vöö aluseks on ERM 9351.
Muster on muuseumis oleva vöö pealt maha võetud.

Vöö dateering on enne 1913. aastat ja ajalooliseks asukohaks Põltsamaa kihelkond.

Muster kippus mahajoonistamise ajal aju kokku jooksutama. Kui aga ükskord süsteemile piht sain, ei olnudki enam nii keeruline.
Kudumise ajal pidi aga mõtte kogu aeg mustri juures olema ja mustrileht oli rida-realt järgimise all. Aga tegelikult oli seda vööd väga tore kududa, hoidis aju tegevuses.

Vöö pikkus 290 cm + 19 cm narmad mõlemas otsas. Vöö laius 5,7 cm

 

Vigala kirivöö

Nende kahe vöö aluseks on ERM A 565:1007, Vigala

 Muuseumi vööga käib kaasas väga tore legend:
"Herta Saveli sai selle kingituseks 1911. a kui tema siaema Mari Tõldmaker käis teda kui vastsündinut vaatamas. Vöö sisse oli veel õmmeldud hambaraha. Mari Tõldmaker oli pärit Vigala khk Velise v Päärdu k Tisleri t. Peale selle olnud tal veel kaasas katsikul pudel ja kringel."

Muster on maha joonistatud ERM-i vöö pealt.

Nende vööde kudumine oli väljakutse. Kasutasin peenikest lõime ja sain vöö laiuseks ikkagi 7,4 cm. Üleskäärimine oli juba katsumus, sest lõimed ei tahtnud telgedele ära mahtuda. Korjamist oli palju ja töö kippus kätele liiga tegema. Üle 6 tunni päevas ei suutnud kududa.
Vööde värvid on natuke erinevad. Patside otsad jätsin kokku sidumata. Kui ikkagi tekib soov otsad kokku sättida, saab seda ka hiljem teha.
Vööde pikkus 295 cm +15 cm patsid mõlemas otsas.

 

Rõuge kirivöö (2)

Vahepeal on järkjekordne Rõuge kirivöö valminud.
Aluseks ikka ERM A 885:114.

Selle vöö laiuseks on 5,7 cm, pikkus 3,2 m, lisaks narmad 15 cm mõlemas otsas.
Siin kasutasin natuke jämedamat koelõnga, nii et muster on võrreldes eelmise Rõuge vööga natuke rohkem pikkusesse venitatud.

Pöide kindad

 Algupärased kindad asuvad siin: ERM A 652:5/ab.

Nende kinnastega ei läinud kõik sugugi nii, nagu plaanisin.
Tahtsin emale sünnikodu piirkonna kindad kududa. Otsisin siis Saaremaa kindaid ja pilk jäi nendele toredustele pidama. Sobivat tumepruuni lõnga kodus polnud, nii et üritasin ise värvida, aga sain väga ilusa sooja tooniga pruuni, mitte sellist tumepruuni, nagu originaalidel kasutatud on. Järgmine etapp oli Aardla lõngapood. Sobiv pruun oli olemas, kuid kahjuks vaid ühekordne. Ostsin selle ühekordse lõnga ära ja korrutasin ise kahekordseks.

Esialgu võtsin algupäraste kinnaste silmade arvu, sain natuke ebaühtlase koega ja pisut kitsa kindaalguse. Võtsin peenemad vardad ja lisasin ühe mustrikorra. Ikka oli kitsas, kuid mitte ülearu. Alustasin otsast peale. Lisasin veel ühe mustrikorra ning harrastasin tõelist tihekudumist, nii et sõrmedel olid vardavorbid. Lootsin, et nüüd on kõik korras.

Aga ei olnud. Järjekordselt kudusin kindad omale parajad. Ema sikutas need küll kätte, aga oli näha, et kitsas mis kitsas. Kuna tihekudumine ei anna kinnast väga palju käe järele parajaks venitada, pidime tõdema, et sain omale järjekordsed kindad, ema jäi jälle ilma. Nüüd on varrastel järgmine variant kindaid, hoopis teise mustriga, aga lootus on, et talve lõpuks saab ema omale kindad.

Need on ühed väga huvitavad kindad. Kui kudumise ajal kirusin ennast valiku pärast, siis mida aeg edasi, seda rohkem need kindad mulle meeldima hakkavad. Praegusel juhul võin öelda, et olen nendesse kinnastesse lausa ära armunud.

Kohe-kohe on käes Eesti Vabariigi sünnipäev. Ühinen Koopiaklubi üleskutsega kanda pidupäeval Eesti kindaid.

Tartu-Maarja kirivöö

Aluseks on Tartu-Maarja kirivöö ERM A656:12. Muster on sealt maha võetud.
Algupärase vöö omanik oli Anu Sild (1838-1918), kes elas Ropka mõisas.

Algse vöö laius on 3,7 cm.
Mina kasutasin pisut jämedamat lõime, nii et minu tehtud vöö laius tuli 5,2 cm. Pikkuseks tuli 2,97 m, lisaks narmad 13 cm mõlemas otsas.

 

Rõuge kirivöö

Rõuge kirivöö on valmis ja uuele omanikule üle antud. 

Aluseks on ERM A 885:114. Mustri lugesin MUIS-i fotolt maha.

Uus vöö on juba telgedel. Suur pidu on lähenemas. Kui tahad omale ka vööd saada, siis anna märku. Otsime MUIS-ist selle õige ja varsti oled uue vöö omanik.
 

Obinitsa kirivöö

Valminud on järjekordne kirivöö.

Sedapuhku on aluseks võetud ERM A 640:45. ERM-is asuva vöö kudus Natalja Keldrimägi ~1900 aastal, asukoht Setomaa kihelkond, Meremäe vald, Obinitsa küla.

Mustri võtsin maha ERM-i fotodelt.

Vöö pikkus 295 cm + narmad 15 cm mõlemas otsas, vöö laius 3,8 cm

Kullamaa kirivöö

Kullamaa kihelkond, Koluvere

Ühel noorel tantsijal on olemasoleva Kullamaa seeliku juurde vööd vaja. Kuna algse seeliku ERM A 509:1915 dateering läheb aastasse umbes 1860, otsisime MUIS-ist Kullamaa vööd, mis läheks ka umbes sellesse ajajärku. 

Leidsime päris uhke vöö ERM A 447:350, aastast umbes 1820. Otsustasime, et selle me teemegi. Võtsin MUIS-i vöö pealt mustri maha, otsisin kapist kolmekordsed maavillased värvimata lõngad välja ja panin värvipaja tulele. Sain päris kenad tumesinise, türkiisi ja punase lõnga kätte, aga oh häda, see lõng ei sobi vöö kudumiseks. Kui värvimata lõng paistis täiesti asjalik olema, siis pärast värvimist läks see lõng kohevaks ja karvaseks. Kohe hästi pehmeks läks. Läksin siis SAARA e-poodi ja tellisin sealt lõngad. Sinine lõng oli väga hea, punane tundus natuke liiga keskmine punane ja türkiis oli ilmselgelt liiga tuhm ja tume. Kuigi ma ei tea, millist värvi lõnga algse vöö kudumiseks kasutuati, kuna vöö on väga tugevalt pleekinud, siis vaatasin selle piirkonna teisi vöösid ja leidsin oma vaimusilma jaoks sobivad värvikombinatsioonid.
Järgnes Aardla lõngapoe külastus. Leidsin sealt natuke meeldivama punase ja türkiis oli ka heledam, aga türkiisi oli ainult üks hiigelsuur viht. Ostsin mõlemad lõngad ära ja saatsin kõik lõngad pessu. Kõikide lõngade sees oli värvijääke. Olen ikka vaadanud nendest vöökudumise videotest, et võetakse poe lõngatokk ja kääritakse sealt otse. Aga kui peaks vihma sadama ja kasutatud lõngad hakkavad värvi eraldama, siis rikub ju valged rahvariide särgid ja käised ära. Kudumiseks läks käiku ikkagi SAARA punane lõng, sest Aardla lõng osutus ebaühtlaseks. Aardla türkiis oli ühtlasem, kuid miinuseks see, et lõng on pisut laugema keeruga ja natuke peenem. Aga kuna seda kasutatakse ainult küü sees, siis läks see ikkagi käiku.

Vöö käärisin üles oma uue vöökudumise raami peale. Pean kiitma seda uut Sujuri kirivöö telge. Sellega kudumine on väga mugav. Kui varem kasutasin käärimiseks klaverit, ühtlase lõime pinge jaoks oli vaja sinna imelisasid leiutada, siis nüüd oli käärimine lihtne ja kudumine lihtsalt lust.

Käärisin üles maksimaalse võimaliku vöö pikkuse.
Vöö mõõdud:
laius 5,7 cm
pikkus 3,13 m, lisaks 14 cm narmapatsid mõlemas otsas.